Ajaloost

Eesti Liisingühingute Liit asutati 31. augustil 1995 ja registreeriti 1. veebruaril 1996. 

Liisingliidu 5. aastapäeva uudiseid näed siit: Liisingliit 5

Liisingliidu 10. aastapäeva uudiseid näed siit: Liisingliit 10 

Liisingliidu 15. aastapäeva uudiseid näed siit: Liisingliit 15

Liisingliidu 20. aastapäeva uudiseid näed siit: Liisingliit 20

Liisingliidu 25. aastapäeva uudiseid näed siit: Liisingliit 25

Liisinguturu areng Eestis on olnud ja on loodetavasti jätkuvalt üks ärisektori edulugudest. Klientide usaldus aga pole tulnud üleöö.

Esimesed liisingutehingud Eestis tegi aastal 1992 vast asutatud nooruke Hansapank tiibur laevadega, kuid tehing osutus äärmiselt ebarentaabliks, kuna pangad ei saanud tagasi arvestada käibemaksu.  Lahendus leidus tütarfirmade asutamises ja käibemaksuseaduse kohendamises. Aastaks 1995 oli liising finantsinstrumendina juba nii palju populaarsust võitnud, et turul oli tegijaid üle kümne.

Tolleaegsed seadused kippusid aga ajale jalgu jääma või puudusid üldse, seega tekkis vajadus katusorganisatsiooni järele, mis koordineeriks eraäri ja riigi suhteid nii, et mõlema huvid oleksid kaitstud. Aastal 1995 asutasidki kümme ärksamat firmat mittetulundusühingu Eesti Liisingühingute Liit.

Asjaajamisel on liidu põhimõtteks olnud alati liikmete huvide kaitse riigi rahulolu võtmes. Suheldes riiklike institutsioonidega, pole kunagi unustatud seda, et oleme ise sama riigi maksumaksjad. Usun, et sellise põhimõtte järgimine lõi eeldused finantssektoris olulise turuosa edukaks arenguks.

Kuni aastani 1997 oli turul tegutsejaid pea kolmkümmend. Liidu asutajaliikmeid oli 26, kõige eksootilisem liisinguvara aga tõukari. Sellele tegi lõpu 1997. aasta börsikrahh, millele järgnes üpris valuline Vene kriis. See oli mõnes mõttes kainestav, sest korrastas nii krediidi- kui ka finantssektorit, turul toimusid ühinemised ja liitumised. Aastast 1999 jätkus Eesti liisinguturu kasv, millest ligi kolmandiku andis kinnisvara liisingfinantseerimine. Kinnisvaraliisingu neljaaastasele võidukäigule tegi järsu lõpu ühinemine Euroopa Liiduga ja sellega kaasnenud ebasoodsad muudatused maksustamisel. Aastaga ületati seegi kriis ning järgnevad kolm aastat jätkati üldisel tõusulainel. 2008. aasta ülemaailmne majanduskriis ei jätnud puutumata ka meie sektorit. Kui esi mene kriisiaasta viis meid sama suurde langu- sesse kui kümne aasta tagune Vene kriis, siis 2009. aasta jääb loodetavasti pikaks ajaks aastaks, mis oma 66protsendise langusega ehk niipea ei kordu. Optimistlikult lubas tulevikku vaadata liisingusektori 2010. aasta müügikokkuvõte, mis näitas 16protsendist tõusu. Samuti tuli nentida, et võrreldes eelmiste kriisidega ei kadunud finantsturult ühtegi liidu liikmesfirmat. Aastast 2016 oli Eesti majandus ja  liisingfinantseerimine  stabliises kasvus kuni 2020 alguses saabus Covid kriis, mis avaldus liisingfinantseerimises 25% uusmüügi ja 3% portfelli langusega. 2021 aastal algas küll toibumine, kuid esmakordselt Eesti iseseisvuse ajaloos ületas nõudlus pakkumise - sõidukeid, masinaid, seadmeid lihtsalt ei olnud, sest kogu Maailm oli kinni. Kuid 2022 juba pisut toibuti, kuid siis algas Vene-Ukraina sõda kriisid jätkusid. Inertsist olid siiski liisingfinantseerimisel head tulemused ja 2023 aasta poolaastaks oli saavutatud liisingfirmade koondportfelli mahuks esmakordselt ajaloos 3 miljardit eurot. 

Eestis on liisingfinantseerimise põhilisteks objektideks:  sõidukid (54%), tööstusseadmed (27%), raskeveokid / bussid ( 16%), IT ja kommunkatsioon (2%), muud (1%).

Meie head partnerid on nii era- kui ka avalik sektor, küll tuntava ülekaaluga esimese kasuks. Vastastikuse usalduse kasvu näitab ka lepingute pidev ajaline pikenemine. Eestis, erinevalt nii mõnestki teisest Euroopa riigist, on eraisikust klientidel (koguni 27%) kliendistruktuuris oluline koht.

Enamik liisingufirmasid pakub ka faktooringut, mis on hea abivahend kassavoo tagamisel kiire arenguga ettevõtetes, kelle äripartnerid nõuavad pikaajalisi maksetähtaegu.

Eesti Liisingühingute Liidu kaheksa liiget katavad  hinnanguliselt 98% kogu Eesti liisinguturu mahust.

Usume, et iseseisvusaja algaastatel, kui ettevõtetel puudus igasugune krediidiajalugu ning elanikkonna elatustase oli märkimisväärselt madalam kui praegu, oli just liising kui finantsinstrument paljudele see ainuke võimalus tootmisvahendi või sõiduki soetamisel. Et liisingfinantseerimine on Eestis olnud läbi aegade üks olulisemaid finantsinstrumente, tõdeb ka The Annual World Leasing Yearbook. Väljaande andmetel on Eestis liisingfinantseerimise osa majanduse koguprodukti olnud maailma esikolmikus aastast 2000 (LFG/GDP penetration ratio).

Liisinguturu areng Eestis on üks paljudest edulugudest, kus kaotajaid pole ja võitjateks on osutunud nii meie kliendid kui ka koostööpartnerid, nii riiklik kui ka erasektor. Usume, et suudame edaspidigi arendada oma tootevalikut paindlikumaks ja teenindust kvaliteetsemaks. Täname kõiki, kellega oleme koostööd teinud, ja loodame, et meie parimad finantseerimistingimused ja teie parimad äriideed teostuvad lähiajal rohepöörde võtmes.

EestiLiisingühingute Liidul on kaheksa liiget – igapäevases äris konkurendid, kuid koostööpartnerid tarbija heaks parima finantsteenuste turu arendamisel ja hoidmisel.